Korduma Kippuvad Küsimused
Kirjastajaportaali konto
1. Mäletan, et vanasti oli taotlusvorm teil kodulehel. Kuidas nüüd standardnumbreid saab?
Alates 1. jaanuarist 2017 saab standardnumbreid taotleda Kirjastajaportaali vahendusel. Selleks peate olema Eesti Rahvusraamatukogu kasutaja. Rahvusraamatukogu kasutajaks saab registreeruda ID-kaardi või mobiil-IDga aadressil www.nlib.ee/raamatukogu-kasutamine. Peale kasutajalepingu digitaalset allkirjastamist saate luua Kirjastajaportaalis kirjastaja konto kirjastaja.digar.ee.
2. Logisin Kirjastajaportaali sisse, miks ma esilehest kaugemale ei saa?
Kõigepealt tuleb luua kirjastaja konto. Peale konto taotluse kinnitamist Kirjastajaportaali töötaja poolt saadetakse teile konto aktiveerimise link, millega saab esmakordsel sisselogimisel Kirjastajaportaali siseneda. Link on aktiivne ja kasutatav üks kord 48 tunni jooksul. Link on personaalseks sisselogimiseks ja ei ole edasiantav teistele kasutajatele.
3. Konto aktiveerimise link on aegunud. Mida pean tegema, et Kirjastajaportaali sisse saada?
Võtke ühendust Kirjastajaportaaliga kportaal@rara.ee või isbn@rara.ee ja teie meiliaadressile saadetakse Kirjastajaportaaliga liitumise kutsega uus konto aktiveerimise link.
4. Tahtsin portaalis asutusele kontot luua, aga tuli veateade: "see nimi on juba kasutusel". Mida teha?
Kirjastajaportaalis on olemas digitaalarhiivi deposiitorite kontod. Kirjastaja konto loomisel kontrollitakse kirjastuse juriidilist nime. Kui kirjastaja konto on juba olemas, tuleks võtta ühendust Kirjastajaportaaliga kportaal@rara.ee või isbn@rara.ee. Teie meiliaadressile saadetakse Kirjastajaportaaliga liitumise kutsega konto aktiveerimise link ning portaali sisselogimisel seotakse teie andmed olemasoleva kirjastaja kontoga.
5. Kas Kirjastajaportaali kasutajaks saaks registreeruda ilma kohustusliku Eesti Rahvusraamatukogu (lugejaks) registreerumiseta?
Portaali kasutajad peavad isiku tuvastamiseks läbima Kirjastajaportaali ja Eesti Rahvusraamatukogu ühise autentimissüsteemi. Kasutajaks registreerumine võimaldab teil edaspidi lisaks raamatukogu kasutamisõigusele kasutada ka isikustatud teenuseid meie teistes e-teenuste keskkondades (nt DIGAR, Otsinguportaal, ESTER). Kaugkasutaja ei sobi Kirjastajaportaalis tegutsemiseks, sest ei ole identifitseeritav ID-kaardi või mobiil-IDga.
6. Helisasin ja mulle lubati saata Kirjastajaportaaliga liitumise kutse, kuid ma ei ole seda saanud.
Kui liitumise kutse ei ole teieni jõudnud, siis kontrollige oma spam-kausta (kutse võis minna rämpsposti hulka) ja teisi kirjastaja konto taotlusesse sisestatud meiliaadresse.
7. Registreerisin end lugejaks, et kasutada Kirjastajaportaali ja ISBN numbreid tellida, kuid ei ole saanud aktiviseerimislinki, et portaali kasutama hakata.
Kirjastaja.digar.ee lehel tuleb luua kõige pealt kirjastaja konto. Aktiveerimislink saadetakse teile pärast konto registreerimise kinnitamist Kirjastajaportaali töötaja poolt.
8. Kasutaja logib sisse ja ta suunatakse konto loomise lehele, kuigi konto on loodud. Kuidas toimida?
Oodake palun oma meiliaadressile Kirjastajaportaaliga liitumise kutset aktiveerimislingiga, selle kaudu saate esimest korda Kirjastajaportaali sisse logida.
9. Kuidas muuta kirjastaja andmeid?
Valige: Minu konto > Kirjastaja andmed > Muuda andmeid.
Salvestatud ja Kirjastajaportaali töötaja poolt kinnitatud „kirjastaja juriidilist nime“, registrikoodi ja „väljaandesse trükitavat kirjastaja nime“ ei saa kirjastaja ise muuta. Muudatustest tuleb teavitada Kirjastajaportaali töötajat kportaal@rara.ee või isbn@rara.ee, kes muudatused sisse viib.
10. Kuidas lisada teisi kasutajaid?
Valige: Minu konto > Minu menüü > Minu kasutajad > Lisa uus kasutaja.
Kirjastajaportaali töötaja saadab uue kasutaja meiliaadressile konto aktiveerimise lingi. Kõik kasutajad peavad olema eelnevalt registreerunud Eesti Rahvusraamatukogu kasutajateks.
11. Oleme suurema katusorganisatsiooni allasutus. Kuidas liituda kirjastajaportaaliga?
Kui teie allorganisatsioonil ei ole eraldi registrikoodi, saab kasutajaks registreeruda katusorganisatsiooni registrikoodiga, sisestades „kirjastaja juriidilise nime“ väljale katusorganisatsiooni ja „väljaandesse trükitava kirjastaja nime“ väljale allorganisatsiooni nime. Kui katusorganisatsioonil on Kirjastajaportaalis juba konto olemas, saadab konto peakasutaja või Kirjastajaportaali töötaja teile Kirjastajaportaaliga liitumise kutse.
12. Kui üritan ID-kaardiga siseneda, annab süsteem veateate.
Veenduge alati, et teie ID-kaardi tarkvara on uuendatud ja sertifikaadid kehtivad. Vajadusel vahetage brauserit või sulgege korraks kõik aknad ja alustage brauseri kasutamist uuesti.
Standardnumbri taotluse täitmine
1. Ma ei näe kirjastajaportaalis minu väljaannete all loendis ISBN numbreid, aga oleks kasulik neid näha. Kas ma teen ise midagi valesti või neid ei näegi?
Valides kirjastaja konto esilehel menüüst „Minu väljaanded“ saab andmeid otsida vasakul ülaservas valikute „Väljaanded“ või „ISN“ abil.
2. Kuidas saada triipkoodi?
Väljastatud standardnumbritest tuleb teie meiliaadressile teade, millega kaasneb link väljaande kirje juurde Kirjastajaportaalis. Vasakus paneelis leiate menüüst valiku „Lae alla EAN vöötkood“ ja sealt saate vastavalt vajadusele valida kolmes formaadis (svg, eps, png) vöötkoodi vahel, mida oma arvutis alla laadida. EAN vöötkood moodustatakse Kirjastajaportaalis ainult ISBN ja ISMN baasil.
3. Sain ajakirjale ISSN numbri, kuid jaemüügi tarbeks oleks vaja ka EAN koodi. Kuidas toimida?
Kirjastajaportaali kaudu saab tasuta EAN vöötkoodi ISBN ja ISMN numbrite baasil. ISSN numbri baasil EAN vöötkoodi saamiseks tuleb pöörduda MTÜ GS1 Estonia poole www.gs1.ee
4. Kas taotluse täitmise ajal ’Enteri’ klõpsamine on mõeldud taotluse esitamiseks?
Taotluse vormis tuleks liikuda igale väljale eraldi hiirega klikkides või kasutades tabulaatorit. Taotluse vormi täitmise ajal Enterit vajutada ei saa, see viib edasi taotluse andmete vaatamisele ja salvestamisele.
5. Kas põhiandmevälja/kirjeldust saab peale ISBN numbri tellimist veel täiendada, nt lisada sarja andmeid?
Väljaande kirjeldust peale ISN taotluse vormi salvestamist kirjastaja enam muuta ega täiendada ei saa. Andmete muutmiseks peate pöörduma Kirjastajaportaali töötaja poole kportaal@rara.ee või isbn@rara.ee või lisama märkuse väljaande andmete vaatesse.
6. Kuidas väljaandeid portaalis tagantjärele vormistada, kui need seal ei kajastu?
Teose tagantjärele vormistamiseks tuleks Kirjastajaportaali sisestada väljaande andmed ja lisateabe väljale märkida see standardnumber, mis teosele on varem väljastatud, siis saab Kirjastajaportaali töötaja taotluse õige standardnumbriga kinnitada. See loob ka neile väljaannetele, mis on varem standardnumbri saanud, aga ilmuvad 2017. aastal, võimaluse Kirjastajaportaali kaudu faile loovutada.
Failide loovutamine
1. Mis on trükise algmaterjal?
Trükise algmaterjal on väljaande avaldamiseks loodud digitaalne andmekogum- e samaväärne või samaväärse sisuga trükieelne fail
Trükise tootmise algmaterjali fail või samaväärse sisuga faili koopia.
2. Kuidas esitada algmaterjali faile?
Kirjastajaportaalis saab faile üles laadida kahel viisil. ’Lisa failid’ nupu alt laetakse failid üles otse teie arvutist. ’Lisa failid FTPst’ nupu abil saab siduda failid, mis on eelnevalt rahvusraamatukogu FTPsse üles laetud väljaande andmetega.
Kui failid on üles laaditud, siis lõplik failide edastamine toimub käsuga „Esita arhiveerimiseks“
Eelistame arhiveerimiseks originaal PDFi aga sobib ka madalama resolutsiooniga PDF.
Failil ei tohi olla kirjutuskaitset ja fail ei tohi olla krüpteeritud. Vt lisaks www.nlib.ee/nouded-failidele
4. Kas me peame üles laadima kõik e-raamatud, ka siis kui raamatud erinevad vaid ISBNide poolest, sisud on samad ja paberväljaande sisu on juba üles laetud?
Kirjastajaportaali tuleb üles laadida ja esitada arhiveerimiseks kõikide ühe nimetuse eri formaatides väljaannete (trükis, võrguväljaanne, e-pub) failid. Failid tuleb edastada ka juhul kui trükise algmaterjali failid ja võrguväljaande failid on sisult ja vormilt samad (pdf).
Kui e-raamat on välja antud epub formaadis, siis tuleb ta ka epub formaadis üles laadida E-raamat ja trükiraamat on kaks erinevat väljaannet, neist on elektronkataloogis kaks erinevat kirjet ja ka digitaalarhiivis kaks erinevat arhiiviobjekti.
Kui ühes taotluses on eri formaadis väljaanded (trükis, võrguväljaanne, e- pub), siis nende failide edastamiseks tuleks kõikide väljaannete failid üles laadida.
5. Kui meie raamatutel on mitu tootjat, kes peab loovutama failid?
Säilituseksemplari seaduse järgi on e-raamatute failide üle andmise kohustus kirjastajal võimalusega kokku leppida tootjaga (www.riigiteataja.ee/akt/S%C3%A4ES pt 2 §5). Kui tootja on nõus ja saavutate omavahel kokkuleppe, et nemad annavad teie failid üle, siis saate teha nad Kirjastajaportaalis oma kirjastuse kasutajateks failide loovutamise õigustega.
6. Kas failide esitamisel piisab ainult sisufailist?
Faili sisu peab vastama võimalikult üks ühele trükisele, sh sisaldama kaasi, kõiki lehekülgi ja lisasid. Kui sisufail kaasi ei sisalda, tuleb trükise kaaned lisada eraldi failina. Kui täieliku väljaande failide loovutamine ei ole võimalik, siis saab selle märkustesse märkida väljaande üldandmete juures.
7. Mida teha, kui kirjastusel ei ole võimalik loovutada trükise algmaterjali faile?
Kui väljaandjal ei ole võimalik esitada trükise algmaterjali faili / faile, loovutatakse Eesti Rahvusraamatukogule 4 lisaeksemplari. Kui väljaandjal on eelnev info, et faile pole võimalik esitada, tuleks standardnumbri taotluse juurde juurde lisada vastav märkus – faili ei saadeta, asendatakse lisaeksemplaridega.
8. Kas korra üles laetud faili on võimalik ka enne arhiveerimiseks saatmist kustutada/asendada (kui juhtus näiteks kogemata vale fail)?
Enne lõplikku arhiveerimisele saatmist e ’Esita arhiveerimiseks’ nupule vajutamist on võimalik faile kustutada ’Kustuta’ nupu abil, seda tuleb vajutada kaks korda. Juba üles laetud failide järjekorda muuta ei ole võimalik.
9. Tekkis küsimus, et kuidas me saame kirjastajaportaali lisada jätkväljaannete faile?
Jätkväljaannete faile tuleb esialgu loovutada Rahvusraamatukogu FTP kaudu. Selleks peate looma Kirjastajaportaalis kirjastaja konto, FTP kasutajatunnused ja paroolid saadetakse teile e-mailiga.
10. Mida kujutavad täpsemalt endast ligipääsud ja nende piirangud? Näiteks mis vahe on autoriseeritud töökohal ja RR arvutitel?
Ligipääsu piirangud kohaldatakse väljaande kasutamisele digitaalarhiivis. Autoriseeritud töökoht on spetsiaalne arvutiterminal, ilma kopeerimise ja alla laadimise võimaluseta, mis on mõeldud digitaalse säilituseksemplari kohalkasutuseks. Rahvusraamatukogu sisevõrgu arvutid ei ole sama, mis autoriseeritud töökoht. Sisevõrgu arvutid võimaldavad nii alla laadimist kui kopeerimist. Kui ei soovita neis arvutites väljaannet alla laadida ja vaadata lasta, siis tuleb ka vastav piirang seada. Sama kehtib välisvõrgu kohta. Kirjastajaportaalis on vaikimisi alati käesolev kuupäev märgitud kättesaadavaks tegemise alguskuupäevaks. Kui väljaannet ei soovita kättesaadavaks teha, siis tuleb see kuupäev jätta tühjaks.
Autoriõigused määratakse terve väljaande kohta ja need lisatakse vastavalt kirjastuslepingule, olenevalt kas tegemist on vabakasutuses või autoriõigustega kaitstud teosega. Täpselt nii nagu on märgitud trükises tiitellehe pöördel copyright’i märgi juures. Kindlasti tuleks märkida ka autoriõiguste omaja - isik või sikud nii juriidilised kui füüsilised, kellele kuuluvad teose autoriõigused (näiteks originaalteose õigused, tõlkeõigused, kujundaja õigused jne.)